Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Kursust kokkuvõtva Flashmeetingu aeg on nüüd reserveeritud. Nagu eelmises postituses lubatud, on selleks neljapäev 07.05 kell 19.00. Videokonverentsile pääseb aadressil http://fm.ea-tel.eu/fm/d60336-17185.

Viimased poolteist nädalat on mul kahjuks nii kiire olnud, et pole teie kodutöid jõudnud läbi vaadata ning üheksanda nädala ülesannet välja panna. Üheksanda nädala ülesandeks oli kavandatud lugemismaterjal selle kohta, kuidas LeMill keskkond sobitud avatud õppematerjalide keskkondade ökosüsteemi.

Ma arvan, et paljud teist on huvitatud, et see kursuse õigeaegselt läbi saaks. Seetõttu lähen ma kohe kümnenda nädala ja tagasiside juurde. Palun igaühel kirjutada oma ajaveebis tagasisidepostitus, mis võiks muuhulgas vastata järgmistele küsimustele:

  • mida uut te sellel kursusel õppisite?
  • kui palju teil nädalas keskmiselt kursuse tegemiste peale aega kulus?
  • mis teile kursuse juures kõige rohkem meeldis?
  • mida tuleks järgmine kord teisiti teha?
  • milliste teemade kohta oleks põhjalikumaid õppematerjale vaja?

Selle nädala videokonverentsiks kõigile sobiva aja leidmine osutus kahjuks päris keeruliseks. Otsustasin hääletuse põhjal, et lasen videokonverentsiks broneerida neljapäeva 7. mai kell 19.00-20.00. Postitan siia täpsema info, kui olen Flashmeetingu broneerimise kohta kinnituse saanud. Loodan, et veel keegi peale hääletusel osalenute saab videokonverentsiga liituda.

Üritan üheksanda nädala lugemismaterjali selle nädala jooksul välja saada. Postitan selle otse siia ajaveebi, et selle põhjal tekkinud mõtted oleks võimalik kommentaaridena lisada. Samuti vaatan läbi ja kommenteerin kõik kaheksandal nädalal ja hiljem lisandunud kodutööd.

Pean väga vabandama, et mul on kõigi töödega katastroofilähedane olukord ja üheksanda nädala ülesanne on nii palju hilinenud. Panen selle kokku kümnenda nädala ülesandega (mõlemad on kokkuvõtte ja tagasiside moodi) ning loodan laupäevaks välja saada.

Oleme jõudnud oma kursuse eelviimase nädala juurde. Enne selle nädala ülesannete juurde minemist oleks vaja leida kõigile sobiv aeg kursust kokkuvõtvaks videokonverentsiks. Kuna osalejaid on algusega võrreldes vähemaks jäänud, siis proovime seekord ühe videokonverentsiga hakkama saada. Võimalikud toimumisajad on 6., 7. ja 8. mail. Panin omale sobivad kellaajad Doodle keskkonda hääletusele.

Kavatsen videokonverentsi toimumisaja Flashmeeting serveris broneerida 30. aprillil, nii et palun selleks ajaks oma eelistatud ajale hääl anda. Kui ükski pakutud aegadest ei sobi, siis võib siin kommentaarides märku anda ja omapoolne alternatiiv pakkuda.

Kaheksandal nädalal vaatame me seda, kuidas erinevate Veeb 2.0 keskkondade põhjal oma kursuse jaoks sobiv õpikeskkond kokku panna.

Ma ise hakkasin katsetama ajaveebide ja wikide kasutamist õppetöös kolm-neli aastat tagasi. Esialgu olid mu kursused üles ehitatud nii, et kõik kursuslased kasutasid ühte ja sama ajaveebi. Selle positiivne külg oli see, et kõiki sissekandeid oli lihtne jälgida. Samas jälle kadus ära erinevate blogide vahel toimuv diskussioon (linkimine ja kommenteerimine) ning jagatud ajaveebi ei võetud suhtutud sellise pühendumusega nagu oma isiklikku ajaveebi.

Käesolev kursus on mul nüüd neljas kursus, kus kõigil osalejatel on oma isiklikud ajaveebid. Kursuse jälgimine on keerulisem, kuid samas on mul tunne, et osalejad suhtuvad oma ajaveebi tõsisemalt. See on osa personaalsest õpikeskkonnast, mida saab oma maitse ja vajaduste järgi kohandada. Samuti tähendab paarikümne erineva ajaveebi kasutamine seda, et meie kursus on veebis oluliselt paremini nähtav ja järgmisel korral on loodetavasti jälle huvilisi, kes soovivad kursusega liituda. Praeguseks olen ma jõudnud umbes sellise õpikeskkonna kasutamiseni:

LeMill keskkonda kasutan ma enamasti lugemismaterjalide jagamiseks, sest seal saavad teised inimesed neid parandada ja täiendada. Esitluste avaldamiseks on SlideShare seni veel mugavam keskkond ning Scribd sobib igasuguste erinevat tüüpi dokumentide üleslaadimiseks. Oluline on kasutada igas keskkonnas kursusega seotud materjalide kirjeldamisel sama märksõna (ingl. k. tag). Meie kursuse puhul on selleks oerkursus. Ühe teise kursuse puhul on mul tuua hea näide, kus erinevad õpilased on sama märksõna kasutanud ning kõik nende tööd on Scribd keskkonnas samal aadressil näha: http://www.scribd.com/tag/imkedesign

Üheks märksõnade kasutamisel põhinevaks veebikeskkondade tüübiks on ühisjärjehoidjad. Ma ise olen oma kursustel kasutanud Delicious keskkonda. See võimaldab koguda ühele lehele kokku kõigi kursuslaste poolt lisatud kursusega seotud lingid. Eestikeelsetel kursustel pole mul see väga aktiivselt käima läinud, kuid ühel ingliskeelsel kursusel kasutas terve rida osalejaid Delicious keskkonda linkide jagamiseks: http://delicious.com/tag/oercourse

Märksõnade ja ühisjärjehoidjate kohta soovitan ma lugemismaterjali “Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad“.

Õppematerjalide hoidmise keskkondadele ning ühisjärjehoidjale lisaks kasutan ma oma kursustel ka vookogu, mis kõigi osalejate ajaveebisissekanded ja kommentaarid ühele lehele kokku tõmbab. Tuntumad sellised vookogud on Netvibes ja Pageflakes. Ma ise olen eelistanud Pageflakes keskkonda, kuid viimasel ajal paistab Netvibes silma oma enam-vähem eestikeelse kasutajaliidesega.

Selle nädala ülesanne on osaliselt praktiline ja osaliselt teoreetiline. Praktilise poole pealt peaksite te tutvuma järgmiste keskkondade võimalustega, kui te seal veel kasutaja pole:

Teie ajaveebisissekanne võiks seekord koosneda kahest osast. Esiteks andke lühiülevaade ülalmainitud keskkondadega tutvumisest. Teine pool võiks keskenduda avatud õpikeskkonna ja Veeb 2.0 vahendite kasutamisele teie enda õppetöös. Mõned küsimused mõttelennu algatamiseks:

  • Milliseid Veeb 2.0 vahendeid olete senini õppetöös kasutanud?
  • Mida kasutaksite, kui peaksite kokku panema terve Veeb 2.0 vahenditel põhineva kursuse?
  • Kas teil on kogemust suletud õpikeskkonna (Moodle, IVA, VIKO jne) kasutamisel?
  • Millised on Veeb 2.0 vahenditel põhineva avatud õpikeskkonna puudused teie jaoks?

Kes soovib rohkem avatud õpikeskkondade kohta teada saada, võib tutvuda mu kolleegide Terje ja Kairiti poolt koostatud personaalsete õpikeskkondade kursusega. Seda kursust on võimalik sügisel ka Vikiülikooli kaudu läbida.

Seitsmenda nädala ülesandeks oli video panemine YouTubesse või mõnda teise videokeskkonda. Paistis, et kõik kes selle ülesande käsile võtsid, said ilma probleemideta hakkama. Mõned näited teie tehtud videotest: Pärnu kevad (Ille), kool (Kaarin), koprapesa (Mare), Saaremaa kevad (Margit) ja  kass (Merit).

Üks väike soovitus video tegemisel on seotud taustamuusika valikuga. Nimelt saab avatud sisulitsentsiga taustamuusikat leida näiteks ccMixter abil. Otsingut on seal võimalik teha ka litsentsi järgi. Kõige sobivam on Creative Commons Attribution litsentsiga taustamuusika, sest siis piisab ainult autorile, teose nimele ja avaldamiskohale viitamisest. Parem on seda teha video sees lõpusubtiitrites, sest siis on see ka vistutamise puhul näha.

Lõpetuseks tahaks ma lisada siia Varje poolt soovitatud viite e-Ülikooli kevadkonverentsile, kus sel aastal toimus sessioon teemal “Video on leiutatud – õpime filmima”. Sessiooni ettekanded on kõik konverentsi lehel videotena üleval.

Seitsmenda nädala ülesanne on seotud video kasutamisega õppematerjalides. Video ülespanekuks kasutame seekord kõige tuntuma videoportaali YouTube võimalusi. Kui keegi teist on juba kogenud YouTube kasutaja, siis võib loomulikult valida mõne teise samalaadse portaali. YouTube konkurentidest ülevaate saamiseks võib tutvuda Vikipeedias oleva videoteenuste võrdlusega. Enamik videoteenustest ei paku avatud sisulitsentsi valimise võimalust, kuid võimaldavad videot teiste veebilehtede sisse vistutada. Vistutada tohib ka täielikult autoriõigusega kaitstud videoid, sest sel puhul videot ennast ei kopeerita. Creative Commons litsentsi võimaldab videole lisada näiteks sevenload.

Ilmselt puudub paljudel teist videokaamera. Ma loodan, et see ei saa takistuseks ülesande täitmisel. Suur osa tänapäevastest digifotoaparaatidest (erandiks on siin enamik peegelkaameraid) võimaldab lisaks fotodele ka video salvestada ning selle arvutisse tõmbamine pole keerulisem kui fotode arvutisse saamine. Videot salvestavad ka paljud mobiiltelefonid, kuid sealt on video arvutisse saamine enamasti natuke keerulisem. Kolmas võimalus on kasutada video salvestamiseks veebikaamerat, mis on paljudel sülearvutitel sisse ehitatud.

Video lihtsaks lõikamiseks ja töötlemiseks on Windowsiga kaasas Windows Movie Maker ning Macidega kaasas iMovie tarkvara. Kui puudub võimalus liikuvat pilti salvestada, siis võib nende programmide abil video kokku panna ka fotodest.

YouTube on suhteliselt leplik erinevate videoformaatide suhtes. Täpsemates soovitustes on kirjas, et nad eelistavad H.264, MPEG-2 või MPEG-4 formaadis videot. See formaat pole otseselt seotud sellega, millise faililaiendiga videofaili nimi lõppeb. Minul on õnnestunud nii AVI kui ka MOV failide avaldamine YouTubes. Video maksimaalne pikkus on 10 minutit, kuid faili mahtu on nad hiljuti tõstnud 1 GB peale. See võimaldab väga hea kvaliteediga videote üleslaadimist.

Kelle jaoks arvutis video valmis tegemine liiga keeruliseks pähkliks osutub, see võib proovida video salvestamist YouTube Quick Capture nimelise vahendi abil, mis võimaldab salvestada veebikaamera pilti otse YouTube keskkonnas.

Video teema jätan ma lahtiseks. Eelmise nädala ülesanne näitas, et te leiate niikuinii huvitavama teema kui mina välja pakun :). Omalt poolt panen ma siia ühe pardi video, mis sai eelmisel laupäeval fotokaga Kadrioru pargis tehtud.

Lõpetuseks ootan loomulikult reisikirju, kuhu sisse te olete ka oma video vistutanud.