Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for the ‘Ülesanded’ Category

Teisel koolituspäeval käsitlesime me järgmiseid teemasid:

  • illustratsioonide autoriõiguste järgimine iseseisva tööna koostatud õppematerjalides
  • esitluste avaldamine SlideShare, Google Docs või Scribd keskkonnas ja vistutamine LeMill õppematerjalidesse
  • ideekaartide koostamine SpicyNodes keskkonnas ja vistutamine LeMill õppematerjalidesse
  • LeMill keskkonna täiendavad materjalide tüübid (tunnikava, viide, meetod, vahend)
  • Kogumike koostamine LeMill keskkonnas

Illustratsioonide kasutamisel leidsid hea lahenduse Tiina ja Miljan, kes lisasid Flickr keskkonnast fotod oma õppematerjali Share nupu alt saadava HTML koodi abil. Sel viisil on võimalik kasutada ka autoriõigusega täielikult kaitstud fotosid, kuna kopeeritakse HTML koodi (selle autor on Flickr teenus ja kopeerimine on lubatud), mitte fotot.

Esitluste avaldamiseks veebis sobivad kõige paremini SlideShare ja Google Docs keskkonnad. SlideShare puuduseks on mahupiirang 10 MB esitluse kohta. Google Docs toetab ainult PowerPoint formaadis esitlusi ning esitluse veebipõhiseks konverteerimisel võib esitluse kujundus natuke muutuda. Suurte PDF formaadis esitluste puhul saab kasutada Scribd keskkonda (mahupiirang 100 MB dokumendi kohta).

Lisaks videotele ja esitlustele on LeMill õppematerjalidesse võimalik vistutada palju muud interaktiivset sisu nagu ideekaardid, ajateljed, lihtsad harjutused jm. Koolitusel katsetasime me ideekaardi koostamist SpicyNodes keskkonnas ja vistutamist LeMill õppematerjali.

Näited videote, esitluste jm sisu vistutamise kohta leiate leheküljelt “Õppematerjalide vistutamine LeMill keskkonda“.

Lõpetuseks vaatasime me kogumike koostamist LeMill keskkonnas. Kogumikku saab lisada nii enda kui teiste LeMill kasutajate poolt koostatud õppematerjale, meetodeid ja vahendeid. Kogumiku juurde saab kirjutada õpiloo, mis annab teistele õpetajatele näpunäiteid kogumikus olevate materjalide kasutamiseks. Soovitused õpiloo kirjutamiseks leiate LeMill ajaveebi postitusest “Milline on hea õpilugu?“.

Koolituse lõpetamiseks jäid teile järgmised ülesanded:

  1. Koostada ja avaldada LeMill keskkonnas üks veebilehekülje tüüpi õppematerjal oma õppeaines. Võimaluse korral võib kasutada õppematerjalis sobiva litsentsiga tekste (näiteks Vikipeedia tekstid) ja illustratsioone.
  2. Koostada ja avaldada LeMill keskkonnas üks harjutuse tüüpi õppematerjal, mis kontrollib esimeses õppematerjalis käsitletud teemat.
  3. Avaldada SlideShare, Google Docs või Scribd keskkonnas esitlus eelmiste õppematerjalidega seotud teemal ning vistutada see LeMill keskkonda.
  4. Koostada SpicyNodes keskkonnas (või mõnes sarnases keskkonnas) ideekaart oma õppematerjalidega seotud teemal ning vistutada see LeMill keskkonda.
  5. Lisada enda koostatud õppematerjalid ning nende juurde sobivad teiste poolt koostatud materjalid, meetodid ja vahendid ühte kogumikku LeMill keskkonnas. Kirjutada sinna juurde lühike õpilugu.
Kõik teie poolt koolituse lõpetamiseks koostatud ning kogumikku lisatud materjalid peaksid olema avaldatud (st. neil peab olema küljes kaanepilt). Õppematerjalide ja kogumiku avaldamise tähtaeg on kolmapäev 6. juuni. Pärast seda vaatan ma tööd üle ja me saadame koolituse läbinutele tunnistused.

Kui teil tekkib nende ülesannete käigus küsimusi, siis võite kirjutada hans.poldoja@tlu.ee ja ma üritan teid aidata.

Advertisements

Read Full Post »

Esimest koolituspäeva alutasime me sissejuhatava esitlusega, mis on lisatud allpool olevale postitusele. Sama teemat katavad suures osas ka järgmised lugemismaterjalid:

Enne teist koolituspäeva jäid teile järgmised ülesanne:

  1. Koostada LeMill keskkonnas üks veebilehekülje tüüpi õppematerjal oma õppeaines. Võimaluse korral võib kasutada õppematerjalis sobiva litsentsiga tekste (näiteks Vikipeedia tekstid) ja illustratsioone.
  2. Koostada LeMill keskkonnas üks harjutuse tüüpi õppematerjal, mis kontrollib esimeses õppematerjalis käsitletud teemat.

LeMill keskkonnas saate õppematerjalide koostamisel kasutada Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi alusel avaldatud tekste (Vikipeedia, osad õppematerjalid Koolielu ja e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumis) ning 4 erineva litsentsi alusel avaldatud fotosid (Creative Commons Attribution, Creative Commons Attribution-ShareAlike, GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents, Public Domain).

Selleks, et teie poolt loodud õppematerjalid oleksid enne järgmist koolituspäeva nähtavad, peate te jätma tühjaks õppematerjali metaandmete lehel märkeruudu “Mustand on teiste kasutajate eest peidetud” (vaikimisi on see märgistatud). Palun pange oma õppematerjalid välja 21. maiks, siis jõuan ma need järgmiseks koolituspäevaks läbi vaadata.

Sel korral olid LeMill keskkonnal mõned tehnilised probleemid (kasutajaprofiili muutmine andis veateate, vistutamine ei toiminud kõikidel kordadel). Uurin nende põhjuseid ja loodan, et meie programmeerijad saavad need lähiajal lahendatud.

Teine koolituspäev toimub reedel 25. mail. Vahepeal võite kõige küsimuste korral kirjutada hans.poldoja@tlu.ee ja ma üritan teid aidata.

Read Full Post »

Kaheksandal nädalal vaatame me seda, kuidas erinevate Veeb 2.0 keskkondade põhjal oma kursuse jaoks sobiv õpikeskkond kokku panna.

Ma ise hakkasin katsetama ajaveebide ja wikide kasutamist õppetöös kolm-neli aastat tagasi. Esialgu olid mu kursused üles ehitatud nii, et kõik kursuslased kasutasid ühte ja sama ajaveebi. Selle positiivne külg oli see, et kõiki sissekandeid oli lihtne jälgida. Samas jälle kadus ära erinevate blogide vahel toimuv diskussioon (linkimine ja kommenteerimine) ning jagatud ajaveebi ei võetud suhtutud sellise pühendumusega nagu oma isiklikku ajaveebi.

Käesolev kursus on mul nüüd neljas kursus, kus kõigil osalejatel on oma isiklikud ajaveebid. Kursuse jälgimine on keerulisem, kuid samas on mul tunne, et osalejad suhtuvad oma ajaveebi tõsisemalt. See on osa personaalsest õpikeskkonnast, mida saab oma maitse ja vajaduste järgi kohandada. Samuti tähendab paarikümne erineva ajaveebi kasutamine seda, et meie kursus on veebis oluliselt paremini nähtav ja järgmisel korral on loodetavasti jälle huvilisi, kes soovivad kursusega liituda. Praeguseks olen ma jõudnud umbes sellise õpikeskkonna kasutamiseni:

LeMill keskkonda kasutan ma enamasti lugemismaterjalide jagamiseks, sest seal saavad teised inimesed neid parandada ja täiendada. Esitluste avaldamiseks on SlideShare seni veel mugavam keskkond ning Scribd sobib igasuguste erinevat tüüpi dokumentide üleslaadimiseks. Oluline on kasutada igas keskkonnas kursusega seotud materjalide kirjeldamisel sama märksõna (ingl. k. tag). Meie kursuse puhul on selleks oerkursus. Ühe teise kursuse puhul on mul tuua hea näide, kus erinevad õpilased on sama märksõna kasutanud ning kõik nende tööd on Scribd keskkonnas samal aadressil näha: http://www.scribd.com/tag/imkedesign

Üheks märksõnade kasutamisel põhinevaks veebikeskkondade tüübiks on ühisjärjehoidjad. Ma ise olen oma kursustel kasutanud Delicious keskkonda. See võimaldab koguda ühele lehele kokku kõigi kursuslaste poolt lisatud kursusega seotud lingid. Eestikeelsetel kursustel pole mul see väga aktiivselt käima läinud, kuid ühel ingliskeelsel kursusel kasutas terve rida osalejaid Delicious keskkonda linkide jagamiseks: http://delicious.com/tag/oercourse

Märksõnade ja ühisjärjehoidjate kohta soovitan ma lugemismaterjali “Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad“.

Õppematerjalide hoidmise keskkondadele ning ühisjärjehoidjale lisaks kasutan ma oma kursustel ka vookogu, mis kõigi osalejate ajaveebisissekanded ja kommentaarid ühele lehele kokku tõmbab. Tuntumad sellised vookogud on Netvibes ja Pageflakes. Ma ise olen eelistanud Pageflakes keskkonda, kuid viimasel ajal paistab Netvibes silma oma enam-vähem eestikeelse kasutajaliidesega.

Selle nädala ülesanne on osaliselt praktiline ja osaliselt teoreetiline. Praktilise poole pealt peaksite te tutvuma järgmiste keskkondade võimalustega, kui te seal veel kasutaja pole:

Teie ajaveebisissekanne võiks seekord koosneda kahest osast. Esiteks andke lühiülevaade ülalmainitud keskkondadega tutvumisest. Teine pool võiks keskenduda avatud õpikeskkonna ja Veeb 2.0 vahendite kasutamisele teie enda õppetöös. Mõned küsimused mõttelennu algatamiseks:

  • Milliseid Veeb 2.0 vahendeid olete senini õppetöös kasutanud?
  • Mida kasutaksite, kui peaksite kokku panema terve Veeb 2.0 vahenditel põhineva kursuse?
  • Kas teil on kogemust suletud õpikeskkonna (Moodle, IVA, VIKO jne) kasutamisel?
  • Millised on Veeb 2.0 vahenditel põhineva avatud õpikeskkonna puudused teie jaoks?

Kes soovib rohkem avatud õpikeskkondade kohta teada saada, võib tutvuda mu kolleegide Terje ja Kairiti poolt koostatud personaalsete õpikeskkondade kursusega. Seda kursust on võimalik sügisel ka Vikiülikooli kaudu läbida.

Read Full Post »

Seitsmenda nädala ülesanne on seotud video kasutamisega õppematerjalides. Video ülespanekuks kasutame seekord kõige tuntuma videoportaali YouTube võimalusi. Kui keegi teist on juba kogenud YouTube kasutaja, siis võib loomulikult valida mõne teise samalaadse portaali. YouTube konkurentidest ülevaate saamiseks võib tutvuda Vikipeedias oleva videoteenuste võrdlusega. Enamik videoteenustest ei paku avatud sisulitsentsi valimise võimalust, kuid võimaldavad videot teiste veebilehtede sisse vistutada. Vistutada tohib ka täielikult autoriõigusega kaitstud videoid, sest sel puhul videot ennast ei kopeerita. Creative Commons litsentsi võimaldab videole lisada näiteks sevenload.

Ilmselt puudub paljudel teist videokaamera. Ma loodan, et see ei saa takistuseks ülesande täitmisel. Suur osa tänapäevastest digifotoaparaatidest (erandiks on siin enamik peegelkaameraid) võimaldab lisaks fotodele ka video salvestada ning selle arvutisse tõmbamine pole keerulisem kui fotode arvutisse saamine. Videot salvestavad ka paljud mobiiltelefonid, kuid sealt on video arvutisse saamine enamasti natuke keerulisem. Kolmas võimalus on kasutada video salvestamiseks veebikaamerat, mis on paljudel sülearvutitel sisse ehitatud.

Video lihtsaks lõikamiseks ja töötlemiseks on Windowsiga kaasas Windows Movie Maker ning Macidega kaasas iMovie tarkvara. Kui puudub võimalus liikuvat pilti salvestada, siis võib nende programmide abil video kokku panna ka fotodest.

YouTube on suhteliselt leplik erinevate videoformaatide suhtes. Täpsemates soovitustes on kirjas, et nad eelistavad H.264, MPEG-2 või MPEG-4 formaadis videot. See formaat pole otseselt seotud sellega, millise faililaiendiga videofaili nimi lõppeb. Minul on õnnestunud nii AVI kui ka MOV failide avaldamine YouTubes. Video maksimaalne pikkus on 10 minutit, kuid faili mahtu on nad hiljuti tõstnud 1 GB peale. See võimaldab väga hea kvaliteediga videote üleslaadimist.

Kelle jaoks arvutis video valmis tegemine liiga keeruliseks pähkliks osutub, see võib proovida video salvestamist YouTube Quick Capture nimelise vahendi abil, mis võimaldab salvestada veebikaamera pilti otse YouTube keskkonnas.

Video teema jätan ma lahtiseks. Eelmise nädala ülesanne näitas, et te leiate niikuinii huvitavama teema kui mina välja pakun :). Omalt poolt panen ma siia ühe pardi video, mis sai eelmisel laupäeval fotokaga Kadrioru pargis tehtud.

Lõpetuseks ootan loomulikult reisikirju, kuhu sisse te olete ka oma video vistutanud.

Read Full Post »

Radio valvolare GelosoKahepäevase hilinemisega tuleb nüüd kuuenda nädala ülesanne. Seekord nädalal sukeldume me teiega helide maailma. Täiesti juhuslikult läheb meie selle nädala teemaga kokku ka Tiigrihüppe haridustehnoloogi Ingrid Maadvere selle nädala ajaveebi postitus “Kuidas leida tasuta muusikat?“. Soovitan teil kõigil seda lugeda.

Nüüd aga praktilise tegevuse juurde. Kõigepealt soovin ma teha teid tuttavaks sellise tehnoloogiaga nagu taskuhääling (rohkem tuntud ingliskeelse mõiste podcast all). See võimaldab võimaldab tellida internetist erinevaid heli- ja videosalvestusi ning neid endale alla laadida. Taskuhääling sarnaneb natuke ajaveebidele — kui ajaveebis on sissekanded ajalises järjekorras, siis taskuhäälingus on erinevad episoodid ajalises järjekorras ning kuulaja saab teda huvitavad episoodid alla laadida (sõltuvalt seadistusest võib arvuti seda ka automaatselt teha). Viimasel paaril aastal on taskuhääling mujal maailmas väga populaarseks saanud ning leidub tuhandeid haridusteemalisi podcaste. Neid avaldavad nii huvilised, meediaettevõtted kui ka haridusasutused. Eestikeelsetest podcastidest võib välja tuua R2 ja Kuku raadiosaadete salvestused. Podcastide kuulamiseks soovitan ma teil paigaldada iTunes tarkvara. Seejärel võite katsetada podcastide tellimist näiteks R2 podcastide lehel — iTunes tarkvara olemasolul piisab seal vaid soovitud podcasti lingi järel iTunes ikoonile vajutamiseks (noodi ja CD-plaadiga ikoon). Edasise huvi korral võite iTunes programmi kaudu leida juba tuhandeid võõrkeelseid hariduslikke podcaste.

Kui teiste taskuhäälinguga on tutvutud, siis tuleks proovida oma helisalvestusi internetis jagada. Päris podcasti tegemiseni me sel nädalal ei lähe. Selle asemel katsetame VoiceThread keskkonda. See võimaldab üles laadida pildi või mõne muu faili ning lisada sellele audiosalvestuse. Konkreetseks ülesandeks on teha foto oma kodu või töökoha aknast foto, laadida üles ning salvestada selle juurde teile aknast avaneva vaate kirjeldus. VoiceThread kasutamisel saate abi juhendist, mille on koostanud Katrin Saks.

Kui helisalvestuse tegemine õnnestus, siis tuleks jällegi kirjutada nädala tegemiste kohta reisikiri oma ajaveebi. VoiceThread toetab vistutamist (ingl. k. embedding), mis tähendab, et seal loodud helisalvestusi on võimalik ka ajaveebi postituste sisse panna. Proovige oma tehtud VoiceThread selle nädala reisikirja sisse vistutada. Kui see kuidagi ei õnnestu, siis piisab ka lihtsalt lingi tegemisest teie salvestusele.

Edu selle nädala kodutöö juures ja kõigi küsimuste korral võite Skype jututoa, kommentaaride või e-posti kaudu minu poole pöörduda.

Read Full Post »

Double Gadget Neljanda nädala ülesanne tuleb enne kolmanda nädala kodutööde kokkuvõtet. Nimelt olen ma hetkel Moldovas ja enamus aega Internetist eemal. Seetõttu jõuan kolmanda nädala kodutööde läbivaatamiseni alles nädala lõpus, kui tagasi Eestis olen.

Neljanda nädala ülesanne on seotud fotodega. Ma loodan, et kõigil teil on võimalus sellel nädalal hetkeks digikaamerat kasutada. Ülesandeks on teha mõned fotod, mis omavad hariduslikku väärtust ning oleksid õppematerjalides kasutatavad. Kindlasti leiate oma kodukoha lähedalt mõne ajaloolise ehitise, mälestusmärgi või muu vaatamisväärsuse.

Kui fotod tehtud, siis tuleks teil paar paremat pilti üles laadida Flickr keskkonda. Miks just Flickr, kui on olemas kümneid teisi kohti fotode jagamiseks? Flickr ei ole mitte lihtsalt koht kus fotoalbumeid luua, vaid sotsiaalne võrgustik miljonite kasutajatega. See on koht, kus teised inimesed võivad leida teie fotod. Hetkel on Flickr keskkonnas üle 98 miljoni Creative Commons litsentsiga varustatud foto, nii et see on esimene koht, kust inimesed alustavad fotode otsingut.

Mõned soovitused ja märkused:

  • Igale Flickr keskkonda laetud fotole tuleks lisada ka märksõnad. Näiteks sellel luige pildil on märksõnadeks liigi nimi erinevates keeltes, üldisem märksõna “birds” ning foto tegemise kohale viitavad märksõnad “viikki”, “helsinki” ja “finland”.
  • Kuna me tegeleme avatud õppematerjalidega, tuleks fotole lisada ka avatud sisulitsents. Litsentsi valik on fotost paremal pool kohe märksõnade all. Ma ise kasutan fotode puhul Creative Commons Attribution litsentsi, sest see annab teistele võimaluse kasutada minu fotosid erinevate litsentsidega teostes.
  • Alguses ei ilmu teie fotod Flickr otsingutes nähtavale, sest nad kontrollivad iga uue konto fotode kvaliteeti (et seal näiteks midagi alaealistele sobimatut poleks). Kui teil on juba mitu asjalikku fotot, siis märgitakse teie konto turvaliseks ning fotod ilmuvad otsingutes nähtavale.
  • Lisage fotole kindlasti ka täpne pealkiri ja võimaluse korral kirjeldus. Näiteks mingi ajaloolise ehitise puhul oleks hea panna kirjeldusse aastad, millest see pärineb. Ma ise olen enamasti pannud pealkirja ja kirjelduse inglise keeles, sest Flickr on rahvusvaheline kogukond ning sedasi saame me ka paremini Eestit tutvustada.

Ma tean, et meie kursuslaste hulgas on ka mõned aktiivsed Flickr kasutajad. Neile on natuke teistsugune ülesanne. Tuleks valida oma fotode hulgast mõni õnnestunum pilt, mis võiks Wikimedia Commons fotode hulka sobida. Seal seatakse kindlad nõudmised ka fotode kvaliteedile, nii et enne pildi üleslaadimist tuleks tutvuda kvaliteedinõuetega.

Lõpetuseks tuleks jällegi kirjutada reisikiri ülesande täitmisel tekkinud raskustest ning lisada lingid üleslaetud fotodele.

Mõni sõna ka sellest, kuidas meie kursus edasi läheb. Viies nädal (30.03-05.04) on varunädal ning siis ühtegi uut ülesannet ei tule. Seda aega saate kasutada pooleli olevate kodutööde lõpetamiseks, kursusekaaslaste ajaveebide lugemiseks ja kommenteerimiseks.

Ilusat kevadet kõigile!

Read Full Post »

Calcomanía de Creative Commons Kolmandal nädalal proovime me esimesel nädalal tehtud teoreetilist sissejuhatust edasi arendada. Kõigepealt palun ma teil läbi lugeda lühikese kokkuvõtte avatud õppematerjalide filosoofilise tausta kohta ning tutvuda selles materjalis olevate linkidega. Pean ette vabandama, et suurem osa lingitud materjalidest on inglise keeles. Loodan, et nende materjalide põhjal saate üldise ülevaate sellest, milliste ideede ja liikumistega avatud õppematerjalid seotud on.

Teiseks suuremaks teemaks sellel nädalal on autoriõigused. Esiteks tuleks läbi lugeda õppematerjale ja autoriõigust puudutav kirjutis. Seal on muuhulgas välja toodud traditsioonilise autoriõiguse peamised puudused, mis on takistuseks õppematerjalide taaskasutamisel. Teine kirjutis tutvustab põhjalikumalt avatud sisulitsentse. Nagu sealt selgub, on kasutusel 6 erinevat Creative Commons litsentsi ning veel terve rida erinevaid avatud sisulitsentse. Selle valdkonna üheks suuremaks probleemiks on erinevate sisulitsentside ühilduvus. Nimelt on enamiku litsentside juures tingimus, et nende litsentside alusel avaldatud teoste kohandamisel tekkinud tuletatud teosed tuleb avaldada sama litsentsiga. See välistab näiteks Wikipedia ja LeMill tekstide kokkupanemise. Creative Commons litsentside omavahelisest ühilduvusest annab ülevaate nende KKK lehel avaldatud tabel. Kolmas autoriõiguste teemaline lugemismaterjal annab ülevaate erinevatest avatud sisulitsentse kasutavatest materjalide kogudest, millega te esimesel nädalal juba iseseisvalt tutvusite.

Selle nädala praktiline ülesanne on samuti seotud litsentside ühilduvuse teemaga. Nimelt peate te lisama LeMill keskkonda meediafailina ühe õppematerjalidesse sobiva foto Flickr keskkonnast ning ühe foto Wikimedia Commons keskkonnast. Proovige mõlemast kohast leida mingi teie poolt õpetatavate teemadega seotud foto või joonis. Selle ülesande juures on oluline tähele panna, et ainult osa nendes keskkondades avaldatud fotodest on sellise litsentsiga, mis lubab seda LeMill keskkonnas kasutada. Nimelt on kõik LeMill keskkonnas loodud õppematerjalide tekstid Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsiga ning sellega sobivad kokku 4 tüüpi meediafailid (kuna neid LeMill sees ei muudeta):

  • Creative Commons Attribution litsents
  • Creative Commons Attribution-Share Alike litsents
  • GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU Free Documentation License)
  • avalikus kasutuses olevad materjalid (Public Domain)

Kui te olete sobiva litsentsiga fotod leidnud, siis tuleb teil kindasti üles märkida foto autor, pealkiri ja avaldamiskoht (veebiaadress), sest autoriõigused nõuavad teose taaskasutamisel nendele viitamist ning neid küsitakse meediafaili lisamisel.

Lõpetuseks tuleks jällegi kirjutada ajaveebi sissekanne. Esiteks tuleks seal arutleda selle üle, milliseid mõtteid lugemismaterjalid teis tekitasid. Teiseks tuleks välja tuua raskused, mis tekkisid praktilise ülesande täitmisel ning lisada lingid kahele üles laetud meediafailile LeMill keskkonnas.

Lisan kokkuvõtteks veelkord lingid lugemismaterjalidele:

Read Full Post »

Older Posts »