Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine

Kursus lükkub 2010. a. sügissemestrisse

Hans Põldoja — Sun, 27 Sep 2009 16:24:34 +0000

Kursuse alguse eelõhtul on EITSA ja Vikiülikooli kaudu registreerinud kokku 7 huvilist. Kahjuks ei piisa sellest ajaveebidel põhineva e-kursuse läbiviimiseks, sest nii väikese osalejate arvuga ei tekki kursuslaste vahel aktiivselt suhtlevat ajaveebide võrgustikku. Seetõttu otsustasin ma lükata kursuse 2010. aasta sügissemestrisse. Vabandan kõigi ees, kes registreerusid ja lootsid kursusel osaleda.

Avatud õppematerjalide kursus alustab taas

Hans Põldoja — Thu, 17 Sep 2009 11:55:06 +0000

Sel sügisel toimub avatud õppematerjalide kursus uuesti. Kursus algab 28. septembril ning kestab 6. detsembrini. Kursus on üles ehitatud 10-nädalase ajaveebiseminarina, kus igal nädalal täidavad osalejad praktilisi ülesandeid ning kirjutavad selle põhjal ajaveebi sissekande. Kursuse käigus saadakse ülevaade õppematerjalidega seotud autoriõiguse küsimustest, õppematerjalide koostamisest LeMill keskkonnas ning erivatest kasulikest veebikeskkondadest.

Kõige parem viis kursuse sisust ettekujutuse saamiseks on tutvuda kursuse kavaga ja külastada eelmise kursuse läbinud õpetajate ajaveebe.

Võrreldes eelmise kursusega on kavas ka mõned muudatused. LeMill ja mitmed teised kursusel kasutusel olevad keskkonnad on edasi arenenud. Autoriõiguse alal on toimunud mitmed õpetajate elu lihtsamaks muutvad arengud (Vikipeedia litsentsivahetus, Creative Commons litsentside eestindamine). Kõik värsked arengud saavad uue kursuse käigus kajastatud. Samuti on seekord osalejate huvi korral kavas pakkuda kursuse keskel välja aeg reaalseks kokkusaamiseks. Kõige lõpuks on muutunud kursuse maht — selle kursuse töökoormust teiste täienduskoolitustega võrreldes leidsime, et õiglane on tõsta kursuse maht 40 tunni pealt 60 tunni peale (2 EAP).

Nagu ikka, on kursusel osalemiseks kaks võimalust. Esimene võimalus on registreerida osalejaks e-Õppe Arenduskeskuse koolitustele registreerimise veebi kaudu. Sel juhul maksab kursusel osalemine 1200 kr ning kursuse lõpul saadakse Tallinna Ülikooli täienduskoolituse tunnistus ja akadeemiline õiend. Teine võimalus on osaleda Vikiülikooli kaudu. Sel juhul on osalemine tasuta, kuid kursuse lõpul ei saada tunnistust. Hoolimata sellest, kumma viisi te kursusel osalemiseks valite, tuleks ennast lisada osalejate lehele Vikiülikoolis. Kursusele registreerumine on Vikiülikoolis avatud esimese nädala lõpuni (04.10).

Kui on kursuse kohta küsimusi, siis on need oodatud selle sissekande kommentaaridena või aadressil hans.poldoja@tlu.ee.

Kokkuvõte kursusest

Hans Põldoja — Mon, 11 May 2009 00:13:22 +0000

Võtan kaheksanda ja kümnenda nädala kokku ühes postituses. Kõik, kes kursusega lõpule või peaaegu lõpule jõudnud on, on väga tublid: Ille, Kaarin, Mare, Margit, Merit, Piret, Raul, Sirje, Tiia ja Varje. Mul on väga hea meel, et kümne sel nädalal lõpetanu hulgas on ka kolm Vikiülikooli kaudu osalejat.

Nendele, kes kursusele ametlikult registreerisid, on kursuse lõpetamiseks ka tähtaeg. Suhtlesin EITSA’ga ning nende koolitusjuht pakkus, et see tähtaeg võiks olla 31. mai. Kirjutan kõigile eraldi ning proovin aidata, et te oma asjadega lõpule jõuaks.

Ainult Vikiülikooli kaudu registreerunud saavad kursust läbida omas tempos. Jälgin teie ajaveebe ja kommenteerin, kui sinna kodutööd postitate.

Tänan kõiki tagasiside eest, see andis mitmeid mõtteid, kuidas järgmine kord kursust paremini korraldada. Mõned muudatused:

Videokonverentside ajad panen paika juba enne kursuse algust. Siis saavad kõik väga pikalt ette planeerida. Lisaks panen videokonverentsi ka 5. nädalale, et kursuslaste vahel paremat kontakti luua.
Varje pakkus välja, et kursusel võiks olla ka üks kokkusaamine. Ma arvan, et selles sobiks kõige paremini see sama 5. nädal. Kokkusaamine võiks olla sel juhul vabatahtlikuks lisaks kursusele. Saame kokku, peame kodus olijatega videokonverentsi, arutame esimeste nädalate küsimusi ja teeme lõpuks üheskoos LeMillis mingid materjalid.
Skype jututuba sel eriti ei kasutatud. Võimalik, et jätan selle järgmisel korral ära.

Kavatsen avatud õppematerjalide kursuse sügisel uuesti korraldada. Praeguse seisuga olen kavandanud selle toimumisajaks 28. september kuni 6. detsember. Kui te selle kursusega rahule jäite, siis palun soovitage seda kindlasti oma kolleegidele.

Sügisel on Vikiülikoolis tulemas veel mitu kursust, näiteks personaalsed õpikeskkonnad, e-portfoolio ja m-õpe.

Soovin teile kõike head ja loodan reaalselt või virtuaalselt taaskohtuda!

PS. Üheksanda nädala kohta tuleb mingi hetk kompensatsiooniks lugemismaterjal…

Seminar autoriõiguse teemadel

Hans Põldoja — Sun, 10 May 2009 23:55:38 +0000

Neljapäeval 21. mail kell 9.30-16.00 korraldab e-Õppe Arenduskeskus Tallinnas IT Kolledži ruumides õpetajatele ja õppejõududele mõeldud seminari autoriõiguse teemadel. Seminaril osalemine on tasuta ning registreerumise tähtajaks on 18. mai. Täpne ajakava ja registreerimine on seminari kodulehel.

Flashmeeting neljapäeval kell 19.00

Hans Põldoja — Wed, 06 May 2009 11:59:47 +0000

Kursust kokkuvõtva Flashmeetingu aeg on nüüd reserveeritud. Nagu eelmises postituses lubatud, on selleks neljapäev 07.05 kell 19.00. Videokonverentsile pääseb aadressil http://fm.ea-tel.eu/fm/d60336-17185.

Kümnes nädal: kokkuvõtted ja tagasiside

Hans Põldoja — Tue, 05 May 2009 00:31:51 +0000

Viimased poolteist nädalat on mul kahjuks nii kiire olnud, et pole teie kodutöid jõudnud läbi vaadata ning üheksanda nädala ülesannet välja panna. Üheksanda nädala ülesandeks oli kavandatud lugemismaterjal selle kohta, kuidas LeMill keskkond sobitud avatud õppematerjalide keskkondade ökosüsteemi.

Ma arvan, et paljud teist on huvitatud, et see kursuse õigeaegselt läbi saaks. Seetõttu lähen ma kohe kümnenda nädala ja tagasiside juurde. Palun igaühel kirjutada oma ajaveebis tagasisidepostitus, mis võiks muuhulgas vastata järgmistele küsimustele:

mida uut te sellel kursusel õppisite?
kui palju teil nädalas keskmiselt kursuse tegemiste peale aega kulus?
mis teile kursuse juures kõige rohkem meeldis?
mida tuleks järgmine kord teisiti teha?
milliste teemade kohta oleks põhjalikumaid õppematerjale vaja?

Selle nädala videokonverentsiks kõigile sobiva aja leidmine osutus kahjuks päris keeruliseks. Otsustasin hääletuse põhjal, et lasen videokonverentsiks broneerida neljapäeva 7. mai kell 19.00-20.00. Postitan siia täpsema info, kui olen Flashmeetingu broneerimise kohta kinnituse saanud. Loodan, et veel keegi peale hääletusel osalenute saab videokonverentsiga liituda.

Üritan üheksanda nädala lugemismaterjali selle nädala jooksul välja saada. Postitan selle otse siia ajaveebi, et selle põhjal tekkinud mõtted oleks võimalik kommentaaridena lisada. Samuti vaatan läbi ja kommenteerin kõik kaheksandal nädalal ja hiljem lisandunud kodutööd.

Üheksanda nädala ülesanne hilineb

Hans Põldoja — Thu, 30 Apr 2009 05:39:22 +0000

Pean väga vabandama, et mul on kõigi töödega katastroofilähedane olukord ja üheksanda nädala ülesanne on nii palju hilinenud. Panen selle kokku kümnenda nädala ülesandega (mõlemad on kokkuvõtte ja tagasiside moodi) ning loodan laupäevaks välja saada.

Kümnenda nädala videokonverents

Hans Põldoja — Mon, 27 Apr 2009 00:31:02 +0000

Oleme jõudnud oma kursuse eelviimase nädala juurde. Enne selle nädala ülesannete juurde minemist oleks vaja leida kõigile sobiv aeg kursust kokkuvõtvaks videokonverentsiks. Kuna osalejaid on algusega võrreldes vähemaks jäänud, siis proovime seekord ühe videokonverentsiga hakkama saada. Võimalikud toimumisajad on 6., 7. ja 8. mail. Panin omale sobivad kellaajad Doodle keskkonda hääletusele.

Kavatsen videokonverentsi toimumisaja Flashmeeting serveris broneerida 30. aprillil, nii et palun selleks ajaks oma eelistatud ajale hääl anda. Kui ükski pakutud aegadest ei sobi, siis võib siin kommentaarides märku anda ja omapoolne alternatiiv pakkuda.

Kaheksas nädal: avatud õpikeskkond

Hans Põldoja — Tue, 21 Apr 2009 23:13:29 +0000

Kaheksandal nädalal vaatame me seda, kuidas erinevate Veeb 2.0 keskkondade põhjal oma kursuse jaoks sobiv õpikeskkond kokku panna.

Ma ise hakkasin katsetama ajaveebide ja wikide kasutamist õppetöös kolm-neli aastat tagasi. Esialgu olid mu kursused üles ehitatud nii, et kõik kursuslased kasutasid ühte ja sama ajaveebi. Selle positiivne külg oli see, et kõiki sissekandeid oli lihtne jälgida. Samas jälle kadus ära erinevate blogide vahel toimuv diskussioon (linkimine ja kommenteerimine) ning jagatud ajaveebi ei võetud suhtutud sellise pühendumusega nagu oma isiklikku ajaveebi.

Käesolev kursus on mul nüüd neljas kursus, kus kõigil osalejatel on oma isiklikud ajaveebid. Kursuse jälgimine on keerulisem, kuid samas on mul tunne, et osalejad suhtuvad oma ajaveebi tõsisemalt. See on osa personaalsest õpikeskkonnast, mida saab oma maitse ja vajaduste järgi kohandada. Samuti tähendab paarikümne erineva ajaveebi kasutamine seda, et meie kursus on veebis oluliselt paremini nähtav ja järgmisel korral on loodetavasti jälle huvilisi, kes soovivad kursusega liituda. Praeguseks olen ma jõudnud umbes sellise õpikeskkonna kasutamiseni:

View this document on Scribd

LeMill keskkonda kasutan ma enamasti lugemismaterjalide jagamiseks, sest seal saavad teised inimesed neid parandada ja täiendada. Esitluste avaldamiseks on SlideShare seni veel mugavam keskkond ning Scribd sobib igasuguste erinevat tüüpi dokumentide üleslaadimiseks. Oluline on kasutada igas keskkonnas kursusega seotud materjalide kirjeldamisel sama märksõna (ingl. k. tag). Meie kursuse puhul on selleks oerkursus. Ühe teise kursuse puhul on mul tuua hea näide, kus erinevad õpilased on sama märksõna kasutanud ning kõik nende tööd on Scribd keskkonnas samal aadressil näha: http://www.scribd.com/tag/imkedesign

Üheks märksõnade kasutamisel põhinevaks veebikeskkondade tüübiks on ühisjärjehoidjad. Ma ise olen oma kursustel kasutanud Delicious keskkonda. See võimaldab koguda ühele lehele kokku kõigi kursuslaste poolt lisatud kursusega seotud lingid. Eestikeelsetel kursustel pole mul see väga aktiivselt käima läinud, kuid ühel ingliskeelsel kursusel kasutas terve rida osalejaid Delicious keskkonda linkide jagamiseks: http://delicious.com/tag/oercourse

Märksõnade ja ühisjärjehoidjate kohta soovitan ma lugemismaterjali “Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad“.

Õppematerjalide hoidmise keskkondadele ning ühisjärjehoidjale lisaks kasutan ma oma kursustel ka vookogu, mis kõigi osalejate ajaveebisissekanded ja kommentaarid ühele lehele kokku tõmbab. Tuntumad sellised vookogud on Netvibes ja Pageflakes. Ma ise olen eelistanud Pageflakes keskkonda, kuid viimasel ajal paistab Netvibes silma oma enam-vähem eestikeelse kasutajaliidesega.

Selle nädala ülesanne on osaliselt praktiline ja osaliselt teoreetiline. Praktilise poole pealt peaksite te tutvuma järgmiste keskkondade võimalustega, kui te seal veel kasutaja pole:

Teie ajaveebisissekanne võiks seekord koosneda kahest osast. Esiteks andke lühiülevaade ülalmainitud keskkondadega tutvumisest. Teine pool võiks keskenduda avatud õpikeskkonna ja Veeb 2.0 vahendite kasutamisele teie enda õppetöös. Mõned küsimused mõttelennu algatamiseks:

Milliseid Veeb 2.0 vahendeid olete senini õppetöös kasutanud?
Mida kasutaksite, kui peaksite kokku panema terve Veeb 2.0 vahenditel põhineva kursuse?
Kas teil on kogemust suletud õpikeskkonna (Moodle, IVA, VIKO jne) kasutamisel?
Millised on Veeb 2.0 vahenditel põhineva avatud õpikeskkonna puudused teie jaoks?
…

Kes soovib rohkem avatud õpikeskkondade kohta teada saada, võib tutvuda mu kolleegide Terje ja Kairiti poolt koostatud personaalsete õpikeskkondade kursusega. Seda kursust on võimalik sügisel ka Vikiülikooli kaudu läbida.

Seitsmenda nädala kokkuvõte

Hans Põldoja — Tue, 21 Apr 2009 22:22:13 +0000

Seitsmenda nädala ülesandeks oli video panemine YouTubesse või mõnda teise videokeskkonda. Paistis, et kõik kes selle ülesande käsile võtsid, said ilma probleemideta hakkama. Mõned näited teie tehtud videotest: Pärnu kevad (Ille), kool (Kaarin), koprapesa (Mare), Saaremaa kevad (Margit) ja kass (Merit).

Üks väike soovitus video tegemisel on seotud taustamuusika valikuga. Nimelt saab avatud sisulitsentsiga taustamuusikat leida näiteks ccMixter abil. Otsingut on seal võimalik teha ka litsentsi järgi. Kõige sobivam on Creative Commons Attribution litsentsiga taustamuusika, sest siis piisab ainult autorile, teose nimele ja avaldamiskohale viitamisest. Parem on seda teha video sees lõpusubtiitrites, sest siis on see ka vistutamise puhul näha.

Lõpetuseks tahaks ma lisada siia Varje poolt soovitatud viite e-Ülikooli kevadkonverentsile, kus sel aastal toimus sessioon teemal “Video on leiutatud – õpime filmima”. Sessiooni ettekanded on kõik konverentsi lehel videotena üleval.

Seitsmes nädal: liikuvad pildid

Hans Põldoja — Tue, 14 Apr 2009 22:52:05 +0000

Seitsmenda nädala ülesanne on seotud video kasutamisega õppematerjalides. Video ülespanekuks kasutame seekord kõige tuntuma videoportaali YouTube võimalusi. Kui keegi teist on juba kogenud YouTube kasutaja, siis võib loomulikult valida mõne teise samalaadse portaali. YouTube konkurentidest ülevaate saamiseks võib tutvuda Vikipeedias oleva videoteenuste võrdlusega. Enamik videoteenustest ei paku avatud sisulitsentsi valimise võimalust, kuid võimaldavad videot teiste veebilehtede sisse vistutada. Vistutada tohib ka täielikult autoriõigusega kaitstud videoid, sest sel puhul videot ennast ei kopeerita. Creative Commons litsentsi võimaldab videole lisada näiteks sevenload.

Ilmselt puudub paljudel teist videokaamera. Ma loodan, et see ei saa takistuseks ülesande täitmisel. Suur osa tänapäevastest digifotoaparaatidest (erandiks on siin enamik peegelkaameraid) võimaldab lisaks fotodele ka video salvestada ning selle arvutisse tõmbamine pole keerulisem kui fotode arvutisse saamine. Videot salvestavad ka paljud mobiiltelefonid, kuid sealt on video arvutisse saamine enamasti natuke keerulisem. Kolmas võimalus on kasutada video salvestamiseks veebikaamerat, mis on paljudel sülearvutitel sisse ehitatud.

Video lihtsaks lõikamiseks ja töötlemiseks on Windowsiga kaasas Windows Movie Maker ning Macidega kaasas iMovie tarkvara. Kui puudub võimalus liikuvat pilti salvestada, siis võib nende programmide abil video kokku panna ka fotodest.

YouTube on suhteliselt leplik erinevate videoformaatide suhtes. Täpsemates soovitustes on kirjas, et nad eelistavad H.264, MPEG-2 või MPEG-4 formaadis videot. See formaat pole otseselt seotud sellega, millise faililaiendiga videofaili nimi lõppeb. Minul on õnnestunud nii AVI kui ka MOV failide avaldamine YouTubes. Video maksimaalne pikkus on 10 minutit, kuid faili mahtu on nad hiljuti tõstnud 1 GB peale. See võimaldab väga hea kvaliteediga videote üleslaadimist.

Kelle jaoks arvutis video valmis tegemine liiga keeruliseks pähkliks osutub, see võib proovida video salvestamist YouTube Quick Capture nimelise vahendi abil, mis võimaldab salvestada veebikaamera pilti otse YouTube keskkonnas.

Video teema jätan ma lahtiseks. Eelmise nädala ülesanne näitas, et te leiate niikuinii huvitavama teema kui mina välja pakun :). Omalt poolt panen ma siia ühe pardi video, mis sai eelmisel laupäeval fotokaga Kadrioru pargis tehtud.

Lõpetuseks ootan loomulikult reisikirju, kuhu sisse te olete ka oma video vistutanud.

Kuuenda nädala kokkuvõte

Hans Põldoja — Tue, 14 Apr 2009 21:03:23 +0000

Olen nüüd natuke kursuse tempost maha jäänud, nii et nädala kokkuvõte ja uus ülesanne tulevad jälle kolmapäeva hommikuks. Teeme nüüd lühikese tagasivaate eelmise nädala ülesandele, mille käigus te tutvusite podcastidega ning proovisite VoiceThread keskkonnas heli salvestada ja avaldada.

Siin kursuse käigus õpin ka mina teilt pidevalt midagi uut. Eelmise nädala huvitavaim avastus oli minu jaoks see, kuidas Margit kasutab Netvibes keskkonda taskuhäälingu tellimiseks ja kuulamiseks. Selle eelis iTunes ees on see, et oma tellitud podcastid on igas arvutis kohe kättesaadavad. Samuti on võimalik oma podcaste teistega jagada. See on hea võimalus näiteks keeleõpetajale, kes soovib ainealaseid podcaste õpilastele kättesaadavaks teha.

VoiceThread ülesandega esines väiksemaid probleeme, aga üldiselt saite hakkama ja leidsite hoopis huvitavamaid teemasid, kui aknast avanev vaade. Kõige muljetavaldavam oli minu jaoks Ille töö, kus oli kokku pandud jalutuskäik kevadise Pärnu jõe ääres ning Tõnu Õnnepalu luule. Piret jällegi jättis enda VoiceThread esitluse juurde videokommentaarid. Kolmanda näitena lisan siia Kaarini kodutöö, mis oli tehtud kahe kursuse jaoks korraga.

Üks kodutöö juures tekkinud probleem oli seotud WordPress.com ajaveebikeskkonnaga. Nimelt pole seal võimalik VoiceThread slaidiprogramme oma blogipostituste sisse vistutada. Blogger ajaveebide puhul töötab vistutamine ilusti. Proovisin seepeale VoiceThread vistutamist LeMill õppematerjalidesse. Selgus, et saab küll, aga selleks tuleb osa VoiceThread embed-koodist ära kustutada. Täpsemalt saab lugeda VoiceThread kasutusjuhendist, mis mul LeMillis pooleli on.

Kuues nädal: helisev muusika

Hans Põldoja — Wed, 08 Apr 2009 00:42:27 +0000

Kahepäevase hilinemisega tuleb nüüd kuuenda nädala ülesanne. Seekord nädalal sukeldume me teiega helide maailma. Täiesti juhuslikult läheb meie selle nädala teemaga kokku ka Tiigrihüppe haridustehnoloogi Ingrid Maadvere selle nädala ajaveebi postitus “Kuidas leida tasuta muusikat?“. Soovitan teil kõigil seda lugeda.

Nüüd aga praktilise tegevuse juurde. Kõigepealt soovin ma teha teid tuttavaks sellise tehnoloogiaga nagu taskuhääling (rohkem tuntud ingliskeelse mõiste podcast all). See võimaldab võimaldab tellida internetist erinevaid heli- ja videosalvestusi ning neid endale alla laadida. Taskuhääling sarnaneb natuke ajaveebidele — kui ajaveebis on sissekanded ajalises järjekorras, siis taskuhäälingus on erinevad episoodid ajalises järjekorras ning kuulaja saab teda huvitavad episoodid alla laadida (sõltuvalt seadistusest võib arvuti seda ka automaatselt teha). Viimasel paaril aastal on taskuhääling mujal maailmas väga populaarseks saanud ning leidub tuhandeid haridusteemalisi podcaste. Neid avaldavad nii huvilised, meediaettevõtted kui ka haridusasutused. Eestikeelsetest podcastidest võib välja tuua R2 ja Kuku raadiosaadete salvestused. Podcastide kuulamiseks soovitan ma teil paigaldada iTunes tarkvara. Seejärel võite katsetada podcastide tellimist näiteks R2 podcastide lehel — iTunes tarkvara olemasolul piisab seal vaid soovitud podcasti lingi järel iTunes ikoonile vajutamiseks (noodi ja CD-plaadiga ikoon). Edasise huvi korral võite iTunes programmi kaudu leida juba tuhandeid võõrkeelseid hariduslikke podcaste.

Kui teiste taskuhäälinguga on tutvutud, siis tuleks proovida oma helisalvestusi internetis jagada. Päris podcasti tegemiseni me sel nädalal ei lähe. Selle asemel katsetame VoiceThread keskkonda. See võimaldab üles laadida pildi või mõne muu faili ning lisada sellele audiosalvestuse. Konkreetseks ülesandeks on teha foto oma kodu või töökoha aknast foto, laadida üles ning salvestada selle juurde teile aknast avaneva vaate kirjeldus. VoiceThread kasutamisel saate abi juhendist, mille on koostanud Katrin Saks.

Kui helisalvestuse tegemine õnnestus, siis tuleks jällegi kirjutada nädala tegemiste kohta reisikiri oma ajaveebi. VoiceThread toetab vistutamist (ingl. k. embedding), mis tähendab, et seal loodud helisalvestusi on võimalik ka ajaveebi postituste sisse panna. Proovige oma tehtud VoiceThread selle nädala reisikirja sisse vistutada. Kui see kuidagi ei õnnestu, siis piisab ka lihtsalt lingi tegemisest teie salvestusele.

Edu selle nädala kodutöö juures ja kõigi küsimuste korral võite Skype jututoa, kommentaaride või e-posti kaudu minu poole pöörduda.

Neljanda nädala kokkuvõte

Hans Põldoja — Tue, 07 Apr 2009 22:12:39 +0000

Piltide lisamine Flickrisse oli pigem lihtne ülesanne ning reisikirjade järgi teil sellega suuremaid probleeme ei tekkinud. Mõned näited teie poolt sel nädalal Flickrisse lisatud fotodest: pajuurvad (Kaarin), sipelgapesa (Margit), varblane (Merit), Äksi kirik (Raul) ja kärbseseen (Tiia). Päris mitmed teist olid juba varasemalt Flickr kasutajad. Eraldi tahaks ma välja tuua Mare pildialbumi Kreeta saare kohta.

Wikimedia Commons keskkonda katsetas seekord Priit. Tema poolt on üles laetud pilt Lavakunstikooli eelmise aasta lennu lõpetajatest. Ma arvan, et ka mitmed eelpool mainitud pildid (pajuurvad, kärbseseen jne) sobiks oma kvaliteedi poolest Wikimedia Commons pildivaramusse. Sinna lisamisel on kindlasti oluline, et kõik liiginimed saaksid täpselt tuvastatud ja ladina keeles kirja.

Vahepeal on tulnud ka üks tähtis uudis Flickr keskkonnast. Nimelt on nad saanud kokku 100 miljonit Creative Commons litsentsiga avaldatud fotot.

Ma ise Moldovas väga palju pildistada ei saanud ja pole ka jõudnud oma pilte töödelda veel. Olgu siinkohal näiteks üks pilt Moldova maastikust.

Praeguseks oleme jõudnud kursusega poole peale. Ma arvan, et see on õige aeg teha kerge puhastus kursuslaste nimekirjas. Mõned esialgu kursusele registreerunud inimesed ei ole veel jõudnud kodutööde juurde asuda. Ma võtan praegu viited nende ajaveebidele siit kursuse ajaveebist ja Pageflakes vookogust maha — siis on kõigil parem ülevaade toimuvast ning aktiivsetest osalejatest. Rohkem kedagi maha võtma ei hakka, loodan et kõik 26 osalejat jõuavad selle kursusega omas tempos lõpuni välja.

Kolmanda nädala kokkuvõte

Hans Põldoja — Tue, 07 Apr 2009 12:51:53 +0000

Nüüd olen ma pärast paarinädalast Moldovat ja konverentsitamist tagasi meie kursuse juures. Käisin läbi kõigi ajaveebid ja andsin tagasisidet kodutöödele. Autoriõiguste teema tõestab sageli üles erinevaid küsimusi. Panen siia lingid mõnedele vastustele, mis ma teile kommentaaridesse lisasin:

Mare ajaveeb – kuidas litsentsi lisada ja kust meie enamlevinud taimede pilte leida.
Sirje ajaveeb – kellele kuuluvad tööülesannete käigus loodud materjalide varalised õigused.

Paaril kursuslasel juhtus selline probleem, et Flickr keskkonnast lisati LeMill keskkonda selline foto, millel puudus avatud sisulitsents. Selliste fotode juures on alati kiri “all rights reserved”, mis tähendab “kõik õigused reserveeritud”. Avatud sisulitsentsiga fotode juures on kirjas “some rights reserved” ning vastava Creative Commons litsentsi piirangute pisipildid.

Raul juhtis oma ajaveebis tähelepanu ühele heale uudisele Vikipeedia kogukonnas. Nimelt kaaluvad nad alates eelmisest sügisest üleminekut GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsilt Creative Commons Attribution-Share Alike litsentsile. See tähendaks seda, et Vikipeedia ja LeMill tekstid muutuksid vastastikku ühilduvaks. Nüüd ollakse jõudnud konkreetsete tegevusteni ning 9. aprillil peaks algama hääletus litsentsivahetuse küsimuse üle.

Teen kokkuvõtte ka neljanda nädala kohta ning postitan seejärel kuuenda nädala ülesande.

Neljas nädal: üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna

Hans Põldoja — Mon, 23 Mar 2009 08:19:15 +0000

Neljanda nädala ülesanne tuleb enne kolmanda nädala kodutööde kokkuvõtet. Nimelt olen ma hetkel Moldovas ja enamus aega Internetist eemal. Seetõttu jõuan kolmanda nädala kodutööde läbivaatamiseni alles nädala lõpus, kui tagasi Eestis olen.

Neljanda nädala ülesanne on seotud fotodega. Ma loodan, et kõigil teil on võimalus sellel nädalal hetkeks digikaamerat kasutada. Ülesandeks on teha mõned fotod, mis omavad hariduslikku väärtust ning oleksid õppematerjalides kasutatavad. Kindlasti leiate oma kodukoha lähedalt mõne ajaloolise ehitise, mälestusmärgi või muu vaatamisväärsuse.

Kui fotod tehtud, siis tuleks teil paar paremat pilti üles laadida Flickr keskkonda. Miks just Flickr, kui on olemas kümneid teisi kohti fotode jagamiseks? Flickr ei ole mitte lihtsalt koht kus fotoalbumeid luua, vaid sotsiaalne võrgustik miljonite kasutajatega. See on koht, kus teised inimesed võivad leida teie fotod. Hetkel on Flickr keskkonnas üle 98 miljoni Creative Commons litsentsiga varustatud foto, nii et see on esimene koht, kust inimesed alustavad fotode otsingut.

Mõned soovitused ja märkused:

Igale Flickr keskkonda laetud fotole tuleks lisada ka märksõnad. Näiteks sellel luige pildil on märksõnadeks liigi nimi erinevates keeltes, üldisem märksõna “birds” ning foto tegemise kohale viitavad märksõnad “viikki”, “helsinki” ja “finland”.
Kuna me tegeleme avatud õppematerjalidega, tuleks fotole lisada ka avatud sisulitsents. Litsentsi valik on fotost paremal pool kohe märksõnade all. Ma ise kasutan fotode puhul Creative Commons Attribution litsentsi, sest see annab teistele võimaluse kasutada minu fotosid erinevate litsentsidega teostes.
Alguses ei ilmu teie fotod Flickr otsingutes nähtavale, sest nad kontrollivad iga uue konto fotode kvaliteeti (et seal näiteks midagi alaealistele sobimatut poleks). Kui teil on juba mitu asjalikku fotot, siis märgitakse teie konto turvaliseks ning fotod ilmuvad otsingutes nähtavale.
Lisage fotole kindlasti ka täpne pealkiri ja võimaluse korral kirjeldus. Näiteks mingi ajaloolise ehitise puhul oleks hea panna kirjeldusse aastad, millest see pärineb. Ma ise olen enamasti pannud pealkirja ja kirjelduse inglise keeles, sest Flickr on rahvusvaheline kogukond ning sedasi saame me ka paremini Eestit tutvustada.

Ma tean, et meie kursuslaste hulgas on ka mõned aktiivsed Flickr kasutajad. Neile on natuke teistsugune ülesanne. Tuleks valida oma fotode hulgast mõni õnnestunum pilt, mis võiks Wikimedia Commons fotode hulka sobida. Seal seatakse kindlad nõudmised ka fotode kvaliteedile, nii et enne pildi üleslaadimist tuleks tutvuda kvaliteedinõuetega.

Lõpetuseks tuleks jällegi kirjutada reisikiri ülesande täitmisel tekkinud raskustest ning lisada lingid üleslaetud fotodele.

Mõni sõna ka sellest, kuidas meie kursus edasi läheb. Viies nädal (30.03-05.04) on varunädal ning siis ühtegi uut ülesannet ei tule. Seda aega saate kasutada pooleli olevate kodutööde lõpetamiseks, kursusekaaslaste ajaveebide lugemiseks ja kommenteerimiseks.

Ilusat kevadet kõigile!

Avatud õppematerjalide sessioon e-õppe konverentsil

Hans Põldoja — Thu, 19 Mar 2009 23:58:54 +0000

1.-3. aprillini toimub Tartus e-õppe konverents “Kool – õpetamisasutusest õpiruumiks”. Konverentsi kolmandal päeval toimub esimest korda meie e-õppe konverentside ajaloos spetsiaalselt avatud õppematerjalidele pühendatud sessioon, kus on kolm väliskülalist.

Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooli professor Teemu Leinonen räägib avatud õpikogukondadest nagu Vikiülikool. Teemu on läbi aastate olnud seotud väga paljude õpitarkvara projektidega, millest tuntumad on Fle3 õpikeskkond ja LeMill.

Riina Vuorikari European Schoolnetist (EUN) räägib sellest, kuidas märksõnad aitavad internetist õppematerjale leida. Riina on seotud Euroopa üldhariduskoolidele mõeldud õppematerjalide portaali LRE arendusega.

Lisa Petrides Kalifornias asuvast ISKME instituudist on üks konverentsi kaugemaid külalisi. ISMKE üheks tuntumaks projektiks on avatud õppematerjalide portaal OER Commons. Lisa ettekanne annab ülevaate avatud õppematerjalide liikumise hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest.

Täpsem info ja registreerumine on konverentsi kodulehel.

Autoriõiguse küsimused ja vastused

Hans Põldoja — Thu, 19 Mar 2009 23:27:26 +0000

Ma usun, et paljudel teil on autoriõiguse kohta ka selliseid küsimusi, millele mu lugemismaterjalid vastust ei anna. Teen selle postituse selleks, et saaksite siin all kommentaarides need küsimused esitada. Samuti vastan siin teisi kanaleid pidi minuni jõudnud küsimustele.

Ma pean muidugi ette hoiatama, et mul pole mingit juriidilist tausta ja ma olen autoriõiguse küsimustega kursis teemast huvituva internetikasutaja tasemel. Siiski on mul mõned kontaktid, kellelt keerulisemate küsimuste korral nõu saaks küsida.

Kolmas nädal: avatud õppematerjalide filosoofiline taust ja autoriõigused

Hans Põldoja — Tue, 17 Mar 2009 12:57:37 +0000

Kolmandal nädalal proovime me esimesel nädalal tehtud teoreetilist sissejuhatust edasi arendada. Kõigepealt palun ma teil läbi lugeda lühikese kokkuvõtte avatud õppematerjalide filosoofilise tausta kohta ning tutvuda selles materjalis olevate linkidega. Pean ette vabandama, et suurem osa lingitud materjalidest on inglise keeles. Loodan, et nende materjalide põhjal saate üldise ülevaate sellest, milliste ideede ja liikumistega avatud õppematerjalid seotud on.

Teiseks suuremaks teemaks sellel nädalal on autoriõigused. Esiteks tuleks läbi lugeda õppematerjale ja autoriõigust puudutav kirjutis. Seal on muuhulgas välja toodud traditsioonilise autoriõiguse peamised puudused, mis on takistuseks õppematerjalide taaskasutamisel. Teine kirjutis tutvustab põhjalikumalt avatud sisulitsentse. Nagu sealt selgub, on kasutusel 6 erinevat Creative Commons litsentsi ning veel terve rida erinevaid avatud sisulitsentse. Selle valdkonna üheks suuremaks probleemiks on erinevate sisulitsentside ühilduvus. Nimelt on enamiku litsentside juures tingimus, et nende litsentside alusel avaldatud teoste kohandamisel tekkinud tuletatud teosed tuleb avaldada sama litsentsiga. See välistab näiteks Wikipedia ja LeMill tekstide kokkupanemise. Creative Commons litsentside omavahelisest ühilduvusest annab ülevaate nende KKK lehel avaldatud tabel. Kolmas autoriõiguste teemaline lugemismaterjal annab ülevaate erinevatest avatud sisulitsentse kasutavatest materjalide kogudest, millega te esimesel nädalal juba iseseisvalt tutvusite.

Selle nädala praktiline ülesanne on samuti seotud litsentside ühilduvuse teemaga. Nimelt peate te lisama LeMill keskkonda meediafailina ühe õppematerjalidesse sobiva foto Flickr keskkonnast ning ühe foto Wikimedia Commons keskkonnast. Proovige mõlemast kohast leida mingi teie poolt õpetatavate teemadega seotud foto või joonis. Selle ülesande juures on oluline tähele panna, et ainult osa nendes keskkondades avaldatud fotodest on sellise litsentsiga, mis lubab seda LeMill keskkonnas kasutada. Nimelt on kõik LeMill keskkonnas loodud õppematerjalide tekstid Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsiga ning sellega sobivad kokku 4 tüüpi meediafailid (kuna neid LeMill sees ei muudeta):

Creative Commons Attribution litsents
Creative Commons Attribution-Share Alike litsents
GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU Free Documentation License)
avalikus kasutuses olevad materjalid (Public Domain)

Kui te olete sobiva litsentsiga fotod leidnud, siis tuleb teil kindasti üles märkida foto autor, pealkiri ja avaldamiskoht (veebiaadress), sest autoriõigused nõuavad teose taaskasutamisel nendele viitamist ning neid küsitakse meediafaili lisamisel.

Lõpetuseks tuleks jällegi kirjutada ajaveebi sissekanne. Esiteks tuleks seal arutleda selle üle, milliseid mõtteid lugemismaterjalid teis tekitasid. Teiseks tuleks välja tuua raskused, mis tekkisid praktilise ülesande täitmisel ning lisada lingid kahele üles laetud meediafailile LeMill keskkonnas.

Lisan kokkuvõtteks veelkord lingid lugemismaterjalidele:

Kokkuvõte teisest nädalast

Hans Põldoja — Mon, 16 Mar 2009 10:37:25 +0000

Teisel nädalal oli teie ülesandeks mõne avatud õppematerjalide koostamise keskkonnaga lähemalt tutvust teha. Enamik teist valis selleks LeMill keskkonna. Käisin teie ajaveebid läbi ja kommenteerisin siin-seal.

Suur osa teist valis pärast väikest wiki-põhiste avatud õppematerjalide keskkondadega tutvumist oma töövahendiks LeMill keskkonna. Päris mitmed kurtsid seda, et LeMill keskkonnas iseseisvalt töö alustamine on keeruline. Uundasin natuke LeMill abimaterjale, need leiate kogumikust LeMill kasutusjuhend. Mul on juba pikemat aega plaanis luua ka LeMill võimalusi tutvustavad ekraanivideod, kuid kahjuks pole nii kaugele veel jõudnud. Olemasolevatele juhenditele täienduseks koostas Margit väikese juhendi kasutajaks registreerumise, LeMill struktuuri ja harjutuse koostamise kohta.

Väike valik erinevaid teie poolt koostatud materjale:

Metafoorid meediatekstis (veebileht ja vistutatud esitlus, Ille)
Tekstülesanded 4. klassile (harjutus, Margit)
Sookoll ja sisalik. Lugemiskontroll (ProProfs keskkonnast vistutatud harjutus, Margit)
Keemia tund arvutiklassis (tunnikava, Merit)
Wikimedia Commons (vahend, Raul)
SWOT analüüs (meetod, Sirje)

Piret leidis hoopis sellise avatud sisu keskkonna, mida ma polnud väljagi pakkunud. Nüüd on tsitaatide kogus Wikiquote valik Kristjan-Jaak Petersoni tsitaate. Sobiv ülesanne emakeelepäevaks!

Mitmed teist ei ole veel jõudnud teise nädala ülesannet oma ajaveebi postitada. See nädal oli mahukas ülesanne ning samuti oli koolides veerandi lõpp. Järgmise kahe nädala ülesanded peaks väiksema mahuga olema ning seejärel tuleb vahenädal. Loodetavasti jõuavad kõik siis kursuse töödega jälle samale maale.

Uue nädala ülesande postitan õhtul. Ilusat vaheaega neile, kes kooliõpetajad on!

Teine nädal: käed külge!

Hans Põldoja — Tue, 10 Mar 2009 10:35:38 +0000

Esimesel nädalal tutvuseme me avatud õppematerjalide maailma teoreetilise poolega, teisel nädalal on aeg käed külge lüüa ja midagi praktilist teha proovida. Töökeskkonnana pakun ma välja LeMill, sest seal on juba märkimisväärne hulk eestikeelseid avatud õppematerjale ja kogukonna liikmeid.

Teine võimalik töö keskkond oleks mingi avatud õppematerjalidele keskendunud wiki (Wikibooks, Wikiversity, WikiEducator, …). Paraku on avatud õppematerjalide wikide probleem see, et seal puudub kriitiline mass eestikeelset sisu. Wikiversity olukorrast annavad ülevaate koolituspakkumised, Wikibooks raamatukogust on meie teemadele kõige lähemal sotsiaalse tarkvara vikiraamat.

Ükskõik kumma keskkonna te valite, esimeseks sammuks oleks oma kasutajaprofiili täitmine, et teised kasutajad teist natuke rohkem teada saaks (näide). Nii LeMillis kui wikides pääsete sinna paremal ülemises nurgas oma kasutajanimel klõpsates.

Seejärel tuleks luua kas oma õppematerjal või proovida täiendada kellegi teise õppematerjali. Pole mõtet karta, et midagi võib valesti minna. Nii LeMill keskkonnas kui wikides on ajaloo leht, kus saab taastada vanema versiooni materjalist, kui midagi peaks viltu minema (nagu Undo menüü paljudes programmides).

LeMill keskkonna osadest annab kiire ülevaate alljärgnev mõistekaart. Ma soovitan oma õppematerjali tüübiks valida veebileht (näide) või harjutus (näide). Kellel õppematerjali jaoks piisavalt aega pole, võib proovida näiteks vahendite kirjelduste lisamist ja olemasolevate täiendamist. LeMill võimaluste kohta on ka üks eestikeelne juhend, aga see on natuke aegunud. Võtan kohe käsile selle juhendi täiendamise. Samuti proovin siin ajaveebis veel selle nädala jooksul erinevaid LeMill võimalustega seotud vihjeid postitada.

View this document on Scribd

Selle kursuse eesmärk ei ole valmis saada ühte suurt õppematerjali, vaid katsetada paljusid erinevaid vahendeid. Sellegipoolest võite oma LeMill või wiki katsetuse juures mõelda sellele, kuidas järgmistel nädalatel tehtavad ülesanded (fotod, videod, heliklipid) sellega seotud võivad olla. Näiteks Raul kavatseb selle kursuse käigus kokku panna Wikimedia Commons lühijuhendi. Sellise eesmärgipüstituse korral võiks näiteks video nädalal valmida Wikimedia Commons võimalusi tutvustav ekraanivideo.

Lõpetuseks tuleks teil oma ajaveebi postitada väike reisikokkuvõte. Millise keskkonna te valisite? Mis teile meeldis ja mis mitte? Kas leidsite oma ainesse sobivaid õppematerjale või tuttavaid kasutajaid? Kas tulete sinna keskkonda veel tagasi või aitas ühest korrast? Lisage oma reisikokkuvõttele ka kindlasti link sellele õppematerjalile, mis te tegite või täiendasite.

Edu katsetamisel ja kõigi küsimuste korral võite minu poole pöörduda Skype jututoa või e-posti teel.

Esimese nädala kokkuvõte

Hans Põldoja — Tue, 10 Mar 2009 01:52:21 +0000

Enne teise nädala ülesanneteni jõudmist tahaksin ma teha väikese kokkuvõtte esimesest nädalast. Kokku registreerus meie kursusele 31 osalejat, kellest suurem osa jõudsis ka kodutöödega algust teha. Üle 2/3 kursusel osalejates on seekord pärit üldhariduskoolidest, tavaliselt on EITSA e-õppe koolitusprogrammi kuuluvatel kursustel suurem osa osalejaid ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest. Eriti hea meel on mul selle üle, et oluline osa kursuslastest osaleb kursusel Vikiülikooli kaudu. See on neljas Eesti Vikiülikoolis alanud kursus ning esimene, millega on liitunud ka vabatahtlikud huvilised.

Vaatasin teie ajaveebi sissekanded läbi ja lisasin oma kommentaarid. Sissekannete ja kommentaaride mugavaks jälgimiseks on olemas ka Pageflakes lehed:

Lubasin videokonverentsidel, et teeme reaalajas suhtluse ja kiirete küsimuste jaoks lisaks tekstipõhise Skype jututoa. Palun kõigil, kes on huvitatud seal osalemisest, lisada mind oma Skype kontaktiks (kasutajanimi: hanspoldoja). Kutsun teid siis jututoas osalema. Jututoas osalemine pole kursuse läbimiseks ilmtingimata vajalik, see on lihtsalt täiendav suhtluskanal.

Mitmed osalejad soovisid, et me teeksime ka kursuse keskel videokonverentsi. Ilmselt toimub see viiendal nädalal. Siis on meil aega võimalikud kellaajad hääletusele panna ning üks suuremale osale sobiv aeg välja valida.

Uue nädala ülesanne tuleb homme hommikul, enne seda tuleb Unemati :)

Esimese nädala videokonverentsid

Hans Põldoja — Wed, 04 Mar 2009 01:08:08 +0000

Kursusekaaslastega tutvumiseks ja kursuse korraldusest parema ülevaate saamiseks toimub esimesel nädalal kaks Flashmeeting videokonverentsi:

neljapäev 5. märts kell 17.30-18.30: http://fm.ea-tel.eu/fm/eb09fa-16462
reede 6. märts kell 11.00-12.00: http://fm.ea-tel.eu/fm/f24c60-16461

Täpsem info videokonverentside kohta on Vikiülikoolis Flashmeeting lehel. Videokonverentsile oleks hea eelnevalt registreeruda, sest korraga saab Flashmeetingul osaleda kuni 20 inimest.

Esimene nädal: sissejuhatus

Hans Põldoja — Mon, 02 Mar 2009 00:58:59 +0000

Täna on jõudnud kätte aeg alustada uue kursusega Vikiülikoolis. Hetkel on wiki lehel registreerunud 8 osalejat ja hommikul loodan ma EITSA’st kätte saada ka nende kaudu registreerunute nimed, nii et ehk tuleb keegi veel juurde. Kursusega liitumine jääb lahti esimese nädala lõpuni.

Kõigepealt tuvustan ma ennast paari sõnaga. Minu nimi on Hans Põldoja ja ma töötan Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses teadurina. Seal olen ma seotud mitme tarkvaraprojektiga, millest suuremad on avatud õppematerjalide loomise kogukond LeMill ja haridusportaali Koolielu uue versiooni arendamine. Peale selle olen ma Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooli doktorant. Selle kursusega seoses on mu peamine ootus tutvustada avatud õppematerjalide ideid ning saada need Eestis viirusena levima :)

Käesolev kursus erineb mõnevõrra teistest Eestis pakutavatest e-õppe alastest täienduskoolitustest. Nimelt toimub kursus peaaegu täielikult avatud õpikeskkonnas. Meie õpikeskkonna kaheks keskseks osaks on kursuse ajaveeb (just see leht, kus Sa praegu oled) ja kursuse leht Vikiülikoolis. Lisaks sellele on igal kursusel osalejal oma ajaveeb. Võimalust mööda tahan ma kasutada siin kursusel selliseid vahendeid, mida iga õpetaja ja õppejõud saaks sõltumata oma kooli võimalustest vabalt kasutusele võtta. Väikeseks erandiks on siin ainult Flashmeeting videokonverentsitarkvara.

Vikiülikool on üks paljudest Wikimedia sihtasutuse projektidest Vikipeedia entsüklopeedia kõrval. Vikiülikooli kursustega võib liituda iga soovija ilma, et ta peaks ametlikult kursusel osalejaks registreeruma ja osalemise eest tasuma. Eestikeelses Vikiülikoolis on hetkel viis kursust, mis on Tallinna Ülikooli ametlike kursuste peegelduseks. Minu esimene kokkupuude Vikiülikooliga oli eelmisel kevadel, mil ma osalesin selle sama kursuse ingliskeelse versiooni läbiviimisel (vt kursuse ajaveeb ja Wikiversity leht). Siis osales meil lisaks kaheksale Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooli tudengile üle 60 vabatahtliku Wikiversity kogukonnast.

Kursusel osalemise eelduseks on ajaveebi olemasolu. Kui keegi pole veel oma ajaveebi aadressi kursusel osalejate lehele lisanud, siis tuleks see sinna lisada.

Esimeseks ajaveebi sissekandeks peaks olema lühike enesetutvustus koos ootustega kursuse suhtes. Ille ja Maibritt on seda juba teinud.

Esimese nädala põhiülesanne on ülevaate saamine avatud õppematerjalide mõistest. Selleks tuleks tutvuda lugemismaterjaliga, mille ma LeMill keskkonnas avaldasin. Samuti tuleks tutvuda erinevate avatud õppematerjalide kogudega, mille lingid leiate lugemismaterjali lõpust. Kasutajaks registreeruda pole kusagil vaja, proovige lihtsalt oma aine õppematerjale leida.

Seejärel tuleks uuritu põhjal kirjutada ajaveebi sissekanne. Mõned küsimused, mis suunavad teid selle sissekande kirjutamisel:

Millised on teie senised kokkupuuted õpiobjektide ja õpiobjektide repositooriumidega?
Kuidas te kasutate Internetist leitud õppematerjale? Kui sageli tekkib vajadus neid oma õpilaste jaoks kohandada?
Kas te olete oma tehtud õppematerjale Internetis avaldanud?
Kas teate veel Veeb 2.0 keskkondi, kus inimesed avatud sisulitsentsidega oma loomingut jagavad?
Millise esmamulje jätsid teile avatud õppematerjalide kogud? Milliseid neist te varem teadsite? Kas teil õnnestus leida oma ainesse sobivaid õppematerjale? Kas teate veel avatud õppematerjalide kogusid?

Kolmanda asjana toimub esimese nädala lõpus (neljapäeval või reedel) videokonverents, kus tutvume omavahel ja räägime kursuse korraldusest. Postitan siia võimalikud ajad hääletuseks homme, kui on selge, palju meil osalejaid kokku tuleb.

Kel kõigest sellest veel aega ja tahtmist üle jääb, see võib vaadata ka lisalugemise all välja toodud Seth Gurelli avatud õppematerjalide käsiraamatu esimest kahte peatükki.

Avatud õppematerjalide kursus alustab 2. märtsil!

Hans Põldoja — Sun, 15 Feb 2009 12:00:11 +0000

Tere tulemast kursuse “Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine” ajaveebi. Siin ajaveebis postitatakse ülevaade iga nädala teemast, viited lugemismaterjalidele ning ülesanded. Kursuse täpne kava paikneb Vikiülikoolis.

Esimene kursus algab 2. märtsil 2009 ja kestab 10 nädalat. Kursusel osalemiseks tuleb end lisada Vikiülikoolis kursusel osalejate lehele. Vikiülikool on avatud kõigile soovijatele ja selle kaudu saab iga huviline kursusel osaleda ilma ametlikult registreerumata ja tasu maksmata. Kui soovid kursuse läbimisel ametlikku tunnistust, peaksid registreeruma ka e-Õppe Arenduskeskuse koolituste kalendri kaudu.

Kursusel osalemine võtab iga nädal umbes 4 tundi aega. Selle aja sees tuleb tutvuda lugemismaterjalidega, sooritada praktilisi ülesandeid, kirjutada lugemismaterjalide ja praktiliste ülesannete põhjal ajaveebi sissekanne ning jälgida teiste kursuslaste ajaveebe. Kokku on kursuse mahuks umbes 40 tundi tööd. Kursus toimub täies mahus e-õppena, auditoorseid kokkusaamisi asendab kaks videokonverentsi, mis toimuvad kursuse alguses ja lõpus.

Kursuse on ette valmistanud Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadur Hans Põldoja. Kursuse ettevalmistamist toetas Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus ESF projekti VANKeR raames.